Näytetään tekstit, joissa on tunniste ravimtaimed. Näytä kaikki tekstit
Näytetään tekstit, joissa on tunniste ravimtaimed. Näytä kaikki tekstit

20110411

Lavendel


KASVATAMINE: Mitmeaastane lõhnav poolpõõsastik kõrgusega kuni 60 cm. Kiirekasvuline, õitseb juba esimesel aastal augustis. Teda võib kasvatada ka kodus, kui teil on lõunapoolne aken, aga parem on valge klaasitud rõdu. Istutamiseks sobib igasugune universaalne toalillede muld, lisades sellele kolmandiku mahust peenikest lubjakillustikku, äärmisel juhul sobib ka paar lubjakivi, mis pandud poti põhja ja pinnasele. Ärge kastmisega hoogu sattuge, las muld kuivab kastmiste vaheaegadel veidi läbi. Talvel on taimele vaja anda veidi puhkust, isegi väiksed miinuskraadid ei tee talle midagi, tõsi küll, lahtisel rõdul ta ilmselt hukkub. Võib talvituda ka jahedal aknalaual. Peamine - see on valgus!
Kardab kevadist päikest ja liigset niiskust.

KASUTAMINE: Lavendlit võib lisada keedisesse või teha sellest hoopis magamistuppa rahustav kimp.

Lavendel vähendab närvipinget ja valu, puhastab nahka, parandab vereringet ja ravib hingamisteid. Tema lõhn vähendab vaimset väsimust ja kurnatust.  Samuti on ta üks paremaid sääsepeletajaid. Lavendliõli võib panna ka lastele põsele, kõrva taha ja kaela peale.
Lavendliõitest valmistatud teesegu pruugitakse rahutuse ja unehäirete korral. Samuti võib seda lisada vanniveele, kus ta mõjub lõõgastavana. Lavendlisiirupit võib kasutada kuumade või külmade jookide magustamiseks. Lavendli õielehti (nii värskeid kui ka kuivatatud) võib lisada ka kukli- või küpsisetainasse. Samuti sobib kala ja kana maitsestamiseks.
Kes otsib uusi maitseelamusi ja lavendlist lugu peab, võib proovida keeta lavendli-õunapüreed.
Retsept:
- suur peotäis lavendliõisi
- 1 klaas vett
- 1 kg suhkrut (kogust võib suurendada või vähendada)
- 2 kg puhastatud hapukaid õunu
Pange lavendliõied potti, valage vesi peale ning laske segades aeglaselt keema tõusta. Seejärel tõstke pott tulelt ja jätke kaane alla jahtuma. Kurnake. Pange potti eelnevalt puhastatud õunad, laske keema ning lisage suhkur. Keetke, kuni õunad on pehmed. Kui soovite tõeliselt hõrku pühapäevamaiust, hõõruge segu läbi sõela, laske korraks keema ning pange seejärel purki.

(laenatud: Seemnemaailm.ee)

20110406

Kibuvitsamarjad

Kibuvitsamarju kogutakse siis, kui nad on värvunud, aga veel mitte pehmed. Kuivatatakse kiiresti kuivatis või ahjus temperatuuril mitte üle 70 °C.
Tee: 1 spl marjadele valada 2 klaasi keeva vett ja lasta tõmmata 2–3 tundi. Juuakse 1/4–1/2 klaasi 3–4 korda päevas valgeveresuse ning kusekivitõve raviks (kusihappe- ja oblikhappesooladest neeru- ja põiekivide puhul), samas koguses 2–3 korda päevas aga ateroskleroosi raviks.
Kibuvitsamarjad on suurepärane C-vitamiini allikas. Lisaks C-vitamiinile sisaldavad kibuvitsamarjad veel P-, B1-, B2-, B5- ehk PP- ja K-vitamiini.
Ravimina kasutatakse nii kibuvitsa õisi, vilju kui ka juuri teena. Keedetult tarvitatakse marju neeru- ja põiehaiguste korral.
Rahvameditsiinist on teada kibuvitsa hea mõju inimese liigeste liikuvusele.

(laenatud: Seemnemaailm.ee)

Maksa puhastav tee

Maksa puhastav tee:2 tl võilillejuurt
2 tl läiklehise mahoonia juurt
1 tl ingverijuurt
1 tl lagritsajuurt
3 kl vett
Pane taimed ja vesi kaanega nõusse, kuumuta keemiseni ja hauta seejärel tasasel tulel 15 minutit. Kurna. Joo 3–4 klaasi päevas.
Teele võib lisada maitse parandamiseks ja seedimise ergutamiseks veel apteegitilli seemneid ja/või ingverijuurt. Teed on soovitav juua kolm kuni neli tassi päevas söögiaegade vahel, lonkshaaval soojalt või jahtunult.

(laenatud: Naistemaailm.ee)

Maksa puhastavad taimed

Maksa puhastavaid ravimtaimi:
Paljusid taimi, millel on mõru maitsega juured, peetakse klassikalisteks maksa puhastavateks taimedeks.
Juurtest valmistatakse eelkõige keediseid – neid hautatakse raviomaduste ilmnemiseks tasasel tulel kaanega nõus 15–20 minutit. Eriti head on selleks takja-, võilille- ja läiklehise mahoonia juur. Neid taimi võib kasutada eraldi ja omavahel segatuna.

Naistepuna

Naistepuna on mitut liiki. Meditsiiniliselt on kõige rohkem huvi pakkunud harilik naistepuna ehk Hypericum perforatum.
Õitseb juuni teisest poolest augusti lõpuni.
Maailmas kuulub naistepuna kolme populaarsma ravimtaime hulka (ta on pjedestaalil koos ženšenni ja küüslauguga).
Viimasel aastakümnel on naistepunal avastatud täiesti uudne toime närvisüsteemile ja teda kasutatakse depressioonivastase, aga ka rahustava vahendina.
Naistepunast valmistatud galeenilisi preparaate kasutatakse suulimaskesta, mao-sooletrakti, maksa- ja neerude haiguste raviks.
Samuti on verd puhastav taim vanast ajast tuntud kassiahastuse ravim.
 
Tee keetmiseks naistepuna ürdist võetakse seda (peenestatud kujul) tassi kohta lusikatäie jagu.
 
Naistepunaõli kasutatakse lihaspingete, liigesevaevuste, ärrituse ja punetuse leevendamiseks, päevitusejärgseks nahahoolduseks. Pehmendab, toidab nahka ja aitab kaasa naharakkude taastumisele.
Ettevaatust! Mitte kasutada enne päikese kätte minekut.
 

Kasemahl

Kasemahl.
Kasemahlas sisalduvad taimsed mikroelemendid on inimorganismile kergesti omastatavad, meie keha suudab seal leiduva kiiresti ja tõhusalt ära kasutada.
Üks keskmine kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.

Kasemahl mis on magus,ôige pisut hapuka maiguline, vôib aurustamise teel
tihenduda 60% suhkrusisaldusegasiirupiks, mis on värvuselt sidrunikollane ja paks kui mesi!
Kasemahl aitab organismis lahustada fosfaat- ja karbonaatsooladest moodustunud põiekivisid ning soodustab liigsete soolade eemaldamist organismist, ergutades neerude tegevust.
Ravikuuriks juuakse kasemahla enne sööki üks klaasitäis korraga kaks kuni kolm korda.

Et teada saada mahlade liikvele mineku õige aja algust tuleb käia puu juures kontrollimas: murda väike oksake, ja kui murdekohta vähese aja jooksul mahlatilk ilmub, võibki puuri järele minna.
Mahlajooksmise algus ja lõpp ning intensiivsus sõltuvad suuresti ilmadest.
Kui mahlavõtmiseks puud valida, siis tuleks kõrvale jätta noored puud. Neile, millel tüve läbimõõt alla 20 sentimeetri, mõjuks “jooksutamine” kurnavalt.

Kasemahla saab koguda seni, kuni kased hiirekõrva lähevad, kõige maitsvamat mahla saab arukaskedelt. Eriti head mahla saab kuivemates ja kõrgemates paikades kasvavatelt kaskedelt.
Värskena püsib kasemahl külmkapis 2-3 päeva, kuid hapendatud ja konserveeritud kasemahla saab tarvitada aastaringselt.

Kasemahla limonaad
Kasemahl sobib hästi ka maitsva limonaadi tegemiseks. Vajalik 20 liitri mahla, 4-5 sidrunit, üks 50g pakk pärmi, väheke suhkrut või mett ja rosinaid.
Sidrunid tuleb puhastada ning pigistada neist välja kogu mahl kasemahla hulka.
Seejärel tuleb sidrunid viilutada, pärm väheses mahlas lahustada, segada juurde suhkur ning kõik ained kasemahla sisse kallata.
Hoida 2-3 päeva jahedas kohas, siis kurnata ja pudelitesse villida.


Kasemahla hapendamine
Hapendatud kase- või vahtramahl: Mahla kasutatakse joogiks eelkõige värskelt.
Setu retsepti kohaselt hapendatakse kasemahla mahlale suhkrut ja jahu lisades. 1 liitri mahla kohta tuleb võtta 1 sl suhkrut ja 1 sl tavalist nisujahu. Suhkur ja jahu lahustada väheses mahlas, seejärel segada ülejäänud mahla hulka. Paari-kolme päeva pärast on hapendatud jook valmis. 1,5 liitri kasemahla hapendamisel võib maitseks lisada ka mõne rosina, veidi apelsini- või sidrunikoort.


(Laenatud: Noolis.com, Õhtuleht)